Aive-Riin on inimene, kellest lausa kiirgab teotahet, energiat ja elurõõmu. Üle kümne aasta Kinnisvaraeksperdi arvepidamise eest vastutanud naine suhtub ühevõrra kirglikult nii igapäevastesse numbritesse kui ka tema vaba aega täitvatesse värvikatesse hobidesse.
Arg neiu ja kolm kogenud meest
Aive-Riini lugu Kinnisvaraeksperdis sai alguse aastal 2005, mil ta ühe külma jaanuarikuu hommikul astus tol ajal veel Rävala puiesteel asunud kontorisse, kus teda tervitasid naeratusega Aivar Tomson, Aivar Roosik ja Tambet Tiits. “23-aastase tüdruku jaoks oli see hommik väga eriline, “ meenutab Aive-Riin. “Astuda suure kontori uhkest peauksest sisse ja võtta istet juhatuse esimehe vastas oli ikka paras šokk küll. Õnneks sai mu osaks soe käepigistus ja lubadus alati olemas olla. Ja tuleb tunnistada, et see lubadus on pidanud paika. Need kolm meest on minu jaoks kõigi nende aastate jooksul alati olemas olnud.” Kinnisvaravaldkond ise tuli Aive jaoks üsna ootamatu pöördena, sest varasemalt oli ta teinud hoopis kaubandusalaste ettevõtete raamatupidamist. Ja selline töögi polnud Aive esimene valik. “Minu perekonnas on veel raamatupidajaid, olin otsustanud, et seda eriala ei vali ma ise kunagi. Õppisin kokk-kondiitriks, aga siis sain viimasel kursusel aru, et hing ihkab ikkagi raamatupidamise järele. Nii juhtuski, et pärast kokandust läksin majanduskooli raamatupidajaks õppima ning seejärel magistrantuuri Audentese ärijuhtimisse. Oma lõplikku erialavalikut pole ma kordagi kahetsenud, mulle piisab kodus sõpradele kokkamisest.” Aive on siiralt tänulik, et nendel kolmel mehel on olnud kannatust teda voolida, temasse panustada ja uskuda. „Kinnisvaraeksperdis on algusest peale olnud teatav soe atmosfäär, mis kutsub igal hommikul naeratusega tööle tulema ja seda tööd tegema. Kõik tagasilöögid on hetkelised, sest üldine positiivne foon kaalub selle üles.“
Paberite ja numbrite ilu
Aive-Riinil õnnestus oma tööpositsioonile asuda vahetult enne esimest buumiaega. „Minu jaoks on raamatupidamine väga huvitav. Hoian oma töötoa seinal arvelauda, et mul püsiks meeles see, et infotehnoloogia ei tee ära kogu tööd. Tuleb osata näha nende numbrite taha, mida arvutisse sisestad. Olen omal ajal täitnud ka reaalseid raamatupidamispabereid, et õppida selle töö tõelist ilu. Väga huvitavaks teevad töö ka pidevad muutused, majandustõusud ja -langused. Need 11 aastat on teinud nähtavaks turudünaamika, pideva numbrite muutuse, siin pole olnud midagi üksluist.“ Kümne aasta taguse ajaga võrreldes tugevalt muutunud ka valdkonnasisene õhkkond. „Tollase ajaga võrreldes on suhtumine müüdavasse varasse tunduvalt muutunud. Buumiajal hakkas igaüks maakleriks, mõni isegi korralikult teadmata seda, mida ta parasjagu müüb. Täna nii ei saa, pole lihtsat liinitööd, on vaja väga palju individuaalset lähenemist, professionaalsust. Tänaseks on püsima jäänud ainult kogemustega inimesed, kes pühenduvad oma tööle kogu südamega. Maakleri teekond heaks maakleriks on pikk, see vajab kannatust, õppimist ja kogemustega omandatud pädevust.“
Põnev kogemus: raha, mis lihtsalt vedeles lauanurgal
„Noore ja verivärske tütarlapsena tööle tulles sain esimestel nädalatel sellise kogemuse, et mulle tuli ümbrik, mille sees oli tšekk – nagu iga teinegi,“ jutustab Aive. „See seisis mu lauanurgal ja ma ei osanud sellega midagi peale hakata. Samal ajal oli üks välismaa klient meile pikalt võlgu. Kui me sellele tähelepanu pöörasime, siis kirjutas klient, et tema on maksnud. Seesama tšekk oli tegelikult maksekviitung, millega ma oleksin kohe pidanud minema panka, et vahetada see arve laekumiseks. Aga mul selline kogemus puudus. Ja nii see raha lihtsalt seisiski sealsamas laua peal,“ muigab naine. „Mind võeti väga noorena tööle vastutama suurte asjade eest. Mõni aeg tagasi vahetasin passi ja seisin hetke seda silmitsedes kontoris. Tuli Aivar Roosik, kes küsis, et Aive, mida sa vaatad. Ütlesin, et näed, Aivar, võtsid tööle noore tüdruku, aga olen jäänud vanaks. Aivar vaatas passi ja oli vait. Ja siis ütles: „Ei ole, Aive. Sa oled endiselt sama noor, aga su silmadesse on tulnud elukogemus.““
Balletisussid ja surfisussid
Töövälisel ajal jagub Aivel hobisid seinast seina, tema esikukapis troonivad jalavarjud kalamehekummikutest balletisussideni, lisaks ka jooksutossud ja golfikingad ja tantsukingad ja surfisussid. „Olen inimene, kellele meeldib stabiilne töökoht ja palju erinevaid hobisid, mida proovida ja katsetada. Kõike ei jõuagi ära teha,“ ütleb Aive. Tema üks suur hobi on ka reisimine. „Reisidel olen käinud Ameerikast Aasiani, Austraaliast Euroopani, kuid minu unistuste saar on Santorini Kreekas. See helesinise vee ja valgete majadega saar oma meeliülendava päikseloojanguga on jätnud hinge kustumatu jälje. Näha seda, kuidas inimesed kogunevad päikeseloojangut vaatama ja plaksutavad päikese loojumisele – see on kirjeldamatult ilus tunne.“