Meie inimesi on läbi aegade ikka iseloomustanud uskumus, et oma kodu on midagi väga erilist. Võrreldes Lääne-Euroopaga on meil kodu omamine palju rohkem väärtustatud, eluaegne üürilise staatus ei ole siin kunagi olnud eriti populaarne. Vastupidi, oma kodu on ikka olnud eestlase kindlus, tema turvatunde allikas, omamoodi püha ja eriline paik. Ometi on see kõik hakanud viimastel aastatel muutuma.

Kui veel mõnikümmend aastat tagasi tegid noorpaarid oma elu alustades otsuseid, kus  elukohavalik oli lõplik samm terveks järgnevaks eluks, siis tänapäeval alustatakse esimese kodu soetamist kindla teadmisega, et see on vaid üks samm pikemal teekonnal. Suurenenud on tendents, et kõige esimene isiklik korter  soetatakse perekonna poolt juba tudengile – tõenäoliselt asub see ülikooli lähedal, on pigem väiksem, ühe-kahetoaline, soodsama hinnaklassi kinnisvara, kuhu noor jääb elama neljaks-viieks aastaks, kindla teadmisega, et hiljem tuleb korter suurema vastu välja vahetada. Kui varasemalt oli praktika selline, et tudengitele üüriti korter või majutati ta õpingute ajaks ühiselamusse, siis tänapäeval on arusaamad muutunud 
ning suurte linnade püsivalt kõrgete üürihindade korral otsivad paljud lapsevanemad igapäevaselt vähemkulukat ja pikas perspektiivis tulusamat teed. Sarnaselt mõtlevad ka paljud noored paarid, kes soetavad oma esimese kahetoalise korteri kindla kavatsusega see mõne aja möödudes kasumiga maha müüa ning näiteks pisiperet planeerides või lihtsalt sissetulekute suurenedes soetada suurem elamispind.

Uue aja nomaadid

Kui varasemalt kippusid inimesed olema paiksemad ning vanemate kinnisvaraostjate hulgas võib siiani märgata tendentsi, et ka uus kinnisvara soetatakse endise kodu lähedasse piirkonda, siis nooremate ostjate puhul on piirkonnavahetus palju sagedasem praktika. Nooremate ostjate elukohavalikut mõjutavad sõbrad, töökoht, kool, lähedus olulistele asutustele, olgu selleks siis kaubanduskeskused, vaba aja veetmise paigad või midagi muud. Samuti mõjutavad ostjaid tugevalt üldised trendid. Näiteks tänase Kalamaja elumiljöö omapära on paljuski mõjutanud just aktiivsete, sarnase meelelaadiga noorte koondumine veel kümmekond aastat tagasi hoopis teistsuguse ilme ja eluoluga piirkonda. Samal ajal on kõige suuremaks püsivaks tendentsiks praegusaja elustiili dünaamika, mida mõjutab aktiivsete noorte elurutiin, mille puhul võib isegi sobivat elukohamaad vahetada iga paari aasta järelt. Seega on erinevad linnad ja linnaosad täna eelkõige aktiivses muutumises, nö “linnaosa atmosfäär” on miski, mis eksisteerib vaid praeguses hetkes ja juba viie aasta pärast võib aknast välja vaadates olla kõik hoopis teistmoodi. 

 

Murevabam ja säästlikum elu

 “Tõe ja õiguse” Vargamäe pererahvas  rühmas palehigis koidust ehani rasket tööd teha, et kindlustada endale ajakohane äraelamine. Veel kümmekond aastat tagasi peeti ületunde ja lõputut rabelemist eeskujulikuks ja mõistlikuks käitumiseks. Oma pingutusi krooninud edu tähistati suurte ebaökonoomsete majakolossidega, mille ülalpidamine on sedavõrd kulukas, et sageli ei õnnestu sellist kinnisvara isegi müüa. Täna on inimesed palju teadlikumad oma tervise tähtsusest, pühenduvad rohkem perele ja väärtustavad kvaliteetaega. Nii soetavad uued omanikud paarikümneaastase majaga kinnistu pigem hea asukohaga krundi kui kinnisvara enese tõttu ning eelistavad lahmakad majad lammutada, et ehitada asemele säästlikke ja nutikaid hooneid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Tänapäevaste küttesüsteemidega on võimalik väga suurel hulgal kulusid kokku hoida ja tänu igakuiste kõrvalkulude vähenemisele võib mõistlik investeering kõrge energiaklassiga majja ennast juba väikese ajaga ära tasuda.  Veelgi enam, välismaal kogub jõudu nn nutimajade (smart houses) liikumine, mille puhul inimesed soetavad endale optimaalse kodu, et elada lihtsalt ja muretult.

 

Kinnisvaraturu uus väljakutse: iga ostja on erinev

Täna seisavad kinnisvara arendajad ja maaklerid senisest keerulisemate ülesannete ees: esiteks, kuidas luua igale ostjale just selline kodu, mis talle sobib ning teiseks – kuidas viia kokku ostuhuvilised just nende jaoks õigete objektidega. Ka maakler ei saa teha tükitööd, sest iga klient on erinev. Standardsete paneelmajade kuldaeg on pöördumatult möödas, inimesed on individualistlikumad kui kunagi varem ja otsivad isikupärast kinnisvara, mis sobituks nende eluharjumustega, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb näiteks nüüdisajal ette palju enam kliendist lähtuvaid muudatusi korterite siseplaneeringutes, sest inimesed lepivad vähem ettekirjutatuga ning tahavad rohkem ise otsustada.  Täna on iga ostja teadlikum oma identiteedist ning eelistab elukeskkonda, mis vastaks tema olemusele ning kust ta leiaks eest inimesed, kes jagavad temaga ühiseid eluväärtusi, et ta saaks ennast oma kodus igapäevaselt hästi tunda. See ongi eestlase kodu olemus täna – oma koht, mis hoolitseb peremehe heaolu eest, mitte vastupidi.
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site is protected by reCAPTCHA and the Google Privacy Policy and Terms of Service apply.