Pärnu Postimees, 04. oktoober 2019, “Ettevõtlus 2019”, lk 10
Mõtteviisi, et korteri ostu nähakse mitte üksnes kui eluaseme soetamist, vaid ühtlasi kui raha investeerimise viisi, on meil aina rohkem, tõdeb Eesti kinnisvaraturul juba 1993. aastast tegutseva ettevõtte Kinnisvaraekspert Pärnu juht Peeter Prisk. Tema hinnangul on personaalne vajadus ja investeering tihti omavahel seotud; näiteks ostetakse korter ülikooli minevale lapsele, ent samal ajal mõeldakse põhjalikult läbi, mis saab varast siis, kui seda isiklikuks otstarbeks enam vaja ei lähe. Nii elukondliku kui ka ärikinnisvaraga tegeleva Kinnisvaraeksperdi kogemus näitab sedagi, et üha rohkem on ostjaskonda, kes paigutab raha korterisse eesmärgiga see välja üürida ning teenida lisaks üüritulule ka kinnisvara väärtuse tõusu pealt, ning neidki, kes suudavad korteri välja osta üksnes omavahenditest. Väga paljud väikeinvestorid broneerivad uusarenduse parima korteri, ostavad selle välja ning sisustavad disaineri abiga viimase sõna järgi eesmärgiga see maha müüa. Ehk püüavad müüa valmisprodukti, mida arendaja ei paku ning üritavad lisainvesteeringu pealt võita.
Positiivne tulevikuvaade
Kinnisvaraeksperdis jälgitakse hoolega pankade ja Statistikaameti avaldatavat heaolu indeksit, mis näitab, kui rahul on inimesed oma hetkesissetuleku põhjal eluga ning kuidas suhtuvad tulevikku. Ehkki meedias on üha sagedamini signaale selle kohta, et majandus ei kasva enam nii jõudsalt ning peamistel eksportturgudel on üha raskem müüa, ei ole see vähemalt praegu heaoluindeksit mõjutanud ning inimeste üldine vaade tulevikule on endiselt positiivne. «Selle fooni pealt julgetakse ka veel praegu võtta kohustusi tulevikuks.» Prisk lisab, et kui vaadata pankade andmeid selle kohta, kui palju seisab inimeste kontodel raha, mida ei ole investeeritud või mis heal juhul on paigutatud tähtajalistele hoiustele, mille intressid on olematud, siis need summad on Eesti mõistes kosmiliselt suured. Praegu on kontodel juba rohkem kui 8,3 miljardit eurot ning see summa kasvab kogu aeg. «Seda osa elanikkonnast, kes üldse ei investeeri, on ikka väga palju,» tõdeb Prisk ning paneb inimestele südamele, et tegelikult on kontol seisev raha inflatsiooni ja majanduses toimuvate muutuste poolt märksa haavatavam. Ehkki raha investeerimisele hakatakse enamasti tõsisemalt mõtlema siis, kui vanust on üle 30, kas või põhjusel, et selleks ajaks on saavutatud mõningane rahaline iseseisvus ja stabiilsus ning tekkinud sääste, on ühte vanuselist või soolist gruppi siiski üsna keeruline välja joonistada. Näiteks on Kinnisvaraeksperdi klientide hulgas hulgaliselt 70+ inimesi, kes ostavad Pärnusse korteri ühtpidi investeeringuks tulevastele põlvedele, ent teistpidi selleks, et tulla suvepealinna vanaduspäevi veetma. Pärnus soetatakse uude liftiga majja korter ning müüakse maha Tallinnas või Tartus asuv 70ndatel või 80ndatel ehitatud amortiseerunud majas asuv elamispind.
Pikk perspektiiv
Kinnisvarasse raha paigutamise puhul saab eristada erinevaid investeerimishorisonte, mis võivad üsna laias skaalas varieeruda. Aktiivsemate investorite puhul, kel vahendeid rohkem, võib perspektiiv olla vaid paar-kolm aastat, sest nende eesmärk on ära kasutada lühiajalist hinnatõusu ning teenida kinnisvara väärtuse tõusu pealt arvestatav protsent. Seevastu pensionisse investeerija on olemuselt pigem pika investeerimishorisondiga raha paigutaja. Esialgu soetatakse kinnisvara isiklikuks otstarbeks, kuid mõeldakse läbi, mis saab varast 10–15 aasta pärast. Väga tihti renditakse korter tulevikus välja ning tänu üüritulule tekitatakse endale üsna korralik passiivne sissetulek ja arvestatav pensionilisa. Viimast varianti, et korter soetatakse esmalt oma pere vajaduste katmiseks, on üha rohkem. Priski sõnul võib põhjusi selleks olla palju, ent näib, et inimeste elujärg on oluliselt paranenud ning on suudetud ka kõrvale panna. Samuti tundub, et paljud keskealised inimesed on saanud enda 10–15 aastat tagasi võetud eluasemelaenud tagasi maksta ning investeerivad nüüd laste tulevikku. Vaadates kinnisvarasse investeerimist laiemalt, on võimalik raha paigutada ka põllu- või metsamaasse, ent see nõuab Priski arvates rohkem spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, samal ajal kui korterituru info on paremini kättesaadav ning lihtsamini jälgitav. Lisaks sellele hindavad inimesed füüsilist kontrolli ja tunnetatavust. «Näiteks aktsiatesse investeerides on inimene justkui kõrvaltvaataja ega saa protsessi mõjutada,» räägib ta ja tõdeb, et kinnisvara puhul on see n-ö käega katsutav mõõde olemas ning lisaks finantsväärtusele võimalik korterit erinevatel eluetappidel ise kasutada.
Läbimõeldud otsus
Täpselt nagu iga investeeringu puhul, ei ole ka kinnisvarasse raha paigutamisega nii, et on ainult ostukulud ning edaspidi hakkab pangakontole raha aina juurde tulema. Enne lõpliku otsuse tegemist soovitab Prisk jälgida nii üldist maailmamajanduse makropilti, asukohalist mikropilti, poliitilisi muutusi kui ka kavandatavaid planeeringuid ning arvab, et näiteks Rail Balticu tulek mõjutab Pärnu kinnisvaraturgu arvatavasti positiivselt ja päris oluliselt. Võtmesõna kinnisvara valikul on kahtlemata veel likviidsus ehk hilisem müüdavus.
Lisaks mainitule tuleb tähelepanu pöörata vara füüsilisele poolele: maja ja korteri seisukord, kütteliik, tehniline varustatus ja igakuised kommunaalmaksed. Väga oluline on uurida, kuidas toimib ühistu ning millised on seal tulevikuplaanid. Üldjuhul on soovitav hoiduda vanadest lagunevatest majadest, kus on vähe kortereid. Tõenäoliselt ei ole omanikel maja korrastamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ning pikemas perspektiivis läheb asi ainult hullemaks, neelates üha rohkem ja rohkem üksiku investori raha. Praegune ostjaskond hindab aina enam tänapäevaseid ja mugavaid lahendusi ning pigem eelistatakse halvemas asukohas uut kinnisvara kui vastupidi, selgitab Prisk ning usub, et järgmine viieaastane perspektiiv on kinnisvarasse investeerimisel pigem soosiv.