Praegusel http://www.1k.ee ajal on tekkinud hulk korteriomanikke, kes eelistavad oma korterit müüa ise. Põhjuseid, miks nad sellise tee valivad, võib olla väga erinevaid, alates isiklikest hoiakutest, varasematest negatiivsetest kogemustest, libamaakleritest kuuldud lugudest kuni lihtsa soovini välja – säästa raha. Kuid kas ise müümine on tõesti nii odav ja lihtne, nagu see tundub?
1. SAMM: Ahvatlevad pildid
Tänapäeval räägitakse palju sellest, et ilus pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ning et paljud inimesed langetavad oma otsuseid peamiselt visuaalse mulje põhjal. Muidugi teevad isegi paljude nutitelefonide kaamerad tänapäeval suurepärase resolutsiooniga pilte, kuid sellegipoolest võib selguda, et tõeliselt isuäratavaid fotosid ei õnnestu omanikul ilma vastavate kogemusteta oma korterist kuidagi välja pigistada. Sellisel juhul tuleb pöörduda professionaali poole, kes küsib antud teenuse eest tasu, mis võib erineda väga suurel määral, sõltuvalt fotograafist. Ilmselt tuleb arvestada vähemalt 50-60eurose väljaminekuga, aga see summa võib olla ka tunduvalt suurem.
2. SAMM: Kuulutuse lisamine ja tasu
Kui fotod on olemas, tuleb lisada kuulutus. Teksti koostamisele me seekord ei keskendu, kuigi tuletame meelde, et see on oluline samm, sest nii otsene valeinfo kui ka valesti tõlgendatav info võib viia müügiprotsessis kohtuvaidluste ja kahjusummadeni välja. Suuremaid kinnisvaraportaale on hetkel Eestis kaks – City24.ee ja kv.ee. Viimast külastab nädalas terve kolmandiku võrra rohkem inimesi kui esimest, kuigi korterikuulutusi Tallinna piirkonnas on just kv.ee portaalis hetkel vähem. Alustades korteri müüki ilma varasemate teadmisteta, võib selleks kuluda näiteks neli kuud – või isegi rohkem. Nelja kuu jooksul kulub tavakasutajal kv.ee portaalis kõige lihtsama kuulutuse üleval hoidmiseks hinnakirja järgi vähemalt 96 eurot ning City24 portaalis vähemalt 58,5 eurot. Kuna portaalide kasutajaskond kindlasti täies mahus ei kattu, peaks omanik panema kuulutuse üles mõlemasse portaali, kulutades seega umbes 155 eurot. Kui ta soovib oma korteriga veidigi kasutajale tuhandete teiste korterite hulgast silma hakata, tuleb tal maksta juurde kuulutuse esiletõstmise eest ning ta võib selle ajaga hõlpsasti kulutada veel sadu eurosid lisaks.
3. SAMM: Korteri hind
Muidugi, korterit võib õnnestuda müüa ka palju lühema ajaga. See aga tähendab, et korteril on kuulutuses õige müügihind. Kuidas seda teada saada? Kõige kindlam ja ühtlasi ka ostjasõbralikum tee on tellida korteri eksperthinnang, mille eest tuleb välja käia Tallinna piirkonnas vähemalt 100 eurot. Kitsim müüja eelistab ilmselt oletada hinda ise ning loobuda igasugustest lisasammudest. Ometi ei ole see tegevus, mis säästaks tegelikult raha: vale hind võib peletada ostjaid ja pikendada müügiprotsessi hõlpsalt isegi terve aastani, mispuhul pelgalt kuulutuse aktiivsena hoidmiseks kulub oluliselt rohkem eurosid kui eelmises lõigus mainitud. Veelgi enam, lähtudes kuulutuse koostamisel portaalide müügikuulutuste infost, on vale hinnakujutelm kerge tekkima, sest paljud omanikud panevad portaalides oma korteri müüki hinnaga, mida nad selle eest soovivad saada, mitte hinnaga, millega korter reaalselt müüdud saaks. Omanike soovhind ületab korteri tehinguväärtust kuulutustes isegi kuni 30% võrra. Vale hinna tõttu veniv müügiprotsess aga sunnib varem või hiljem hinda langetama ning kannatuse katkemisel võib olukord minna teistpidiselt üle võlli, nii et müügitehingu vajaduses müüakse korter lõpuks isegi madalama väärtusega, kui oleks tema tegelik turuhind. Sealjuures loeb ka emotsioon – näiteks remonti vajavat korterit külastavad kliendid teevad praktikas sageli tunduvalt madalamaid pakkumisi, kui oleks mõistlik. Sellisel juhul tuleb korteri ise müümise kuluna arvestada ka need summad, millest müügi tulemusena ilma jäädi. Nagu näitab New Yorgi praktika, on omanike iseseisva müügi summad keskmiselt isegi 19% madalamad hindadest, millega suudavad kortereid müüa professionaalsed maaklerid.
4. Aeg, mis selleks kõigeks kulub
Ometi tuleb notari juures kokku lepitud ajal notaritasu ka siis kinni maksta, kui tehingut ei õnnestugi tehnilistel põhjustel sõlmida. Võib ka selguda, et laenuga soetatud korteri müük nõuab omanikult veel mitmeid lisasamme, millest ta pole olnud eelnevalt teadlik. Ka sellise teadmatuse eest tuleb tasuda rahas. Kinnisvara varjatud puudused võivad viia hiljemgi tehinguhinna alandamiseni või koguni tehingu tagasipööramiseni. Kas korteri tuhandetesse eurodesse ulatuv müük on risk, mida tasub ihuüksinda kanda? Kas magamata ööd ja lugematud närvirakud, mida vastutust võttes kulutatakse, ei olegi midagi väärt?
Tegelikult ei ole tasuta aega olemas. See aeg, mis kulub ühele tegevusele, tuleb alati mõne muu tegevuse arvelt. Oma korteri ise müümine võib 500 eurost mitmete tuhandeteni maksma minna, rääkimata kulutatud töötundidest, mille väärtuse rahas oskab igaüks oma palga järgi kokku arvutada. Kes tunneb, et on selliseks riskiks ja panuseks valmis, võib müügiga kätt proovida. Ettevõtlikkus ja sihikindlus viivad alati tulemuseni, kuigi rahas ei pruugi mingit vahet sisse tulla, pigem vastupidi. See-eest võib juhtuda, et uus kogemus osutub sedavõrd põnevaks, et mõnest sellisest oma korteriga alustanud inimesest kasvabki aja jooksul tulevane professionaalne kinnisvaramaakler.
Kirjutas H.R.Moon
Allikad: TNS Emor TNS Metrix, City24.ee ja kv.ee avalikud hinnakirjad
Soovid teada oma Tallinna korteri tänast turuhinda? Telli TASUTA HINNAKALKULAKTSIOON!
tallinn@kinnisvaraekspert.ee, tel 626 4250