Ajalugu

Ajalugu

Ringi 1 historistlik, tellistest laotud elamu-ärihoone, asub Pärnu südalinnas, ajaloolise linnakindlustuste piiril, Ringi – Malmö – Hommiku – Rüütli tänavate vahelise kvartali põhjapoolses osas, rootsiaegsete (17.-18.saj.) muldkindlustuste likvideerimisega saadud maa-alal. Liivimaa Kubermanguvalitsuse Ehitusosakonna arhitekt C.Weiri poolt 1862.a. koostatud Pärnu kindlustuste likvideerimise projekti järgi oli ette nähtud bastionide Sol ja Mars vaheline kurtiinvall tasandada olemasoleva Hommiku tänava tollasele kõrgusmärgile. Vastavalt projektile täideti osa veetõkkealast ja rajati uus puiestee – Ringi tänav.

Esimene teade arhiiviallikates kinnistu omaniku kohta leidub 19. sajandi keskelt, mil linn müüs selle krundi H.D.Schmidt`ile, Pärnu kaupmehele, ja et sellele kinnistule oli 1875.a. ehitatud 2-korruseline kivimaja. Kinnistu ulatus Ida tänavani (tänapäeval Hommiku), olles hoonestatud tänapäevases mahus. 1887.aastal ostis krundi kaupmees Franz Mathiesen, kes 20. sajandi alguses kinkis selle oma pojale Erich Mathiesenile. 1918.a. müüb Erich Matiesen kinnistu Rein Oberschneiderile, kes omakorda kingib 1922.a. kinnistu oma pojale Paulile. 1921.a. on Pärnu linnale kinnisvaramaksu arvestamiseks koostatud kinnisvarateadaannetes kirjas, et hoones elavad üürnikud: keldris neli inimest, esimesel korrusel ja teisel korrusel on mõlemail kaks kuuetoalist korterit, kolmandal korrusel kaks kahetoalist korterit. 1936.a. ostab kinnistu Andrei Manner, kinnistu suuruseks on märgitud 745 m². Ostu-müügilepingus mainitakse lisaks, et koos kinnistuga müüakse kivist kolmekorruseline kivikatusega elumaja ning lammutamisele kuuluv ait-kuurihoone. Nõukogude korra kehtestamisel natsionaliseeritakse kinnistu ning selle omanikuks saab Kohalik Nõukogu fond. 1950.aastal koostatud akti kohaselt on kinnistul keldrikorrusega ja katusekorrusega kahekordne elamu, laudadest kuur ning krohvitud, tellistest pesuköök. Nõukogude ajal kasutatakse keldri- ja esimest korrust trükikojana, teisel- ja katusekorrusel paiknevad ametiruumid ja korterid. 1965.aasta inventeerimise joonistel on jälgitavad ümberehitused ja lammutused, mis on tehtud ruumide kohandamisel uute vajaduste järgi, ümberehitusi tehakse ka vastavalt vajadusele 1978. ja 1980.aastatel. Hoone teist korrust kasutas 1990-ndatel aastatel ajalehe Pärnu Postimehe toimetus.

Kokkuvõtvalt on tegemist historistliku tellisarhitektuurile iseloomuliku hoonega, mille põhimaht on säilitanud oma ehitusaegse ilme. Suurim algse välisilme muutus on seotud peasissepääsuga – välistrepile lisati kahele olemasolevale astmele seni tuulekojas asunud kaheksa trepiastet. Ehitusaegsetest sisekujunduselementidest on peale ümberehitusi ja kapitaalremonte paremini säilinud trepihallis asuv klaasidega puidust vahesein, sisetrepp ja mõned siseuksed.

Võta meiega ühendust!

Sinu kontaktandmed

Juhul kui maakler ei saa koheselt vastata, jäta oma kontaktandmed

Vestlus:

Jäta kontaktandmed