Konstruktsioonid ja tehnovõrgud
Hoonele on väljastatud energimärgis B
Vundament
Hoone ehitatakse lintvundamendile. Kandvaks pinnasekihiks on loodusliku moreeni kiht. Kõik ülemised pinnasekihid nagu muld, punakaspruun ning pruun kohev savine möll on eemaldatud. Alusmüüride taldmike alla moreenikihile on rajatud killustikupadi paksusega mitte vähem kui 200 mm. Kohtades, kus on eemaldatud savimöll, on see asendatud kas killustiku või kruusapadjaga. Nii kruusapadi kui ka killustikpadi on tihendatud. Alusmüüri taldmikud on valatud betoonist C25/30, killustikpadja peale ja on armeeritud. Taldmikes kasutatud armatuuri klass on AIII. Hoone vundament on rajatud COLUMBIA-kivi õõnesplokkidest 190x190x390mm sügavusega 1,15 m ja soojustatud vahtpolüstüreeniga 150 mm kuni taldmikuni. Plokid on armeeritud nii horisontaal- kui vertikaalsuunaliselt AIII ja betoneeritud C25/30.
Seinad
Välisseinad ja korteritevahelised seinad laotakse betoonist väikeõõnesplokkidest. Plokkide õõnsused sarrustatakse ja betoneeritakse. Hoone välisseinad kaetakse 15 cm paksuse soojustusega, mis kaetakse polümeerse viimistluskrohviga. Korterite siseseinad on kipsplaatidest metallkarkassil.
VÄLISSEINAD:
Hoone välisseinad on laotud COLUMBIA-kivi õõnesplokkidest 190x190x390 mm ja soojustatud vahtpolüstüreeniga 150 mm. Plokid on armeeritud nii horisontaal- kui vertikaalsuunaliselt AIII ja betoneeritud C25/30. Välisseinte polüstüroolplaatidest soojustuse pind on kaetud mineraalkrohviga tugevduskangal. Sokliosas on kasutud kahekordset tugevduskangast ja krohvikihti. Hoonete sokliosa krohvipind on kaetud struktuurse tumehalli fassaadivärviga.
SISESEINAD:
Sisemised vaheseinad on kipsplaat – teraskarkass konstruktsioonis. Vaheseinte paksused on 95, 105 mm ja kollektorkappidega seinte paksus on 115 mm. Sõltuvalt asukohast on terasroov kaetud kas ühekihiliselt või kahekihiliselt kipsplaatidega. Korteritevahelised ning korterite ja trepikojavahelised siseseinad on kandekonstruktsiooni osad, mis on ehitatud täisbetoneeritud Columbia plokkidest. Panipaiga boksid on eraldatud üksteisest terasraamidele kinnitatud terasvõrk-konstruktsioonis.
Vahelaed
Hoone vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest.Kõik vahelaed on monteeritavatest raudbetoon paneelidest. Paneelide paksus on valdavalt 220 mm. Vaid trepikoja piirkonnas on kasutatud 200 mm paksuseid paneele. Monteeritavate raudbetoon paneelide alla, Columbiakividest seintele, on valatud raudbetoon vööd. Paneelid on asetatud tsementmördist tasanduskihile, et parandada toetustingimusi. Paneelide keskmistel toetuspikkused seintele on 70 mm ja välisseintele 100 mm. Paneelide omavahelise töö tagamiseks on nad seotud kontuuri- ja sisesidemetega. Kõik betoonipinnast väljajäävad terasosad on puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine on teostatud selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Vahelae paneelidele on paigaldatud 30 mm koormust talub kivivilla plaat ja 60 mm tasandusvalu kiht. Tasandusvalu on keldri põrandatel ja sanruumides armeeritud armatuurvõrguga 150/150 #6mm AIII ja betoneeritud C25/30. Korruste tasandusvalu on betoneeritud C25/30 kiudbetooniga.
Katus
Elamul on lamekatus.Katusekate on kahekihiline SBS kate. Sadeveed on juhitud kallete abil katusekaevudesse, sealt sisemiste vihmaveetorude abil kommunikatsioonišahtides paiknevatesse sadevee püstikutesse. Katusesoojustuseks on kasutud vahtpolüstüroolplaate. Soojustuse tuulutamine on lahendatud parapeti õhutuspilude ja katusetuulutite kaudu. Kõrgema hooneosa parapett ulatub vähemalt 200mm üle katusepinna, parapeti peale on paigaldatud 40 cm kõrgune turvapiire (tsing. terastross). Madalama hooneosa parapett ulatuv vähemalt 200mm üle katusepinna. Katuselepääs toimub trepikojast avatava valguskupli kaudu. Katusekuplite avamine toimub elektromehhaanilise ajami abil.
Aknad
Korteritel on plastikprofiilidest pakettaknad.Aknakonstruktsioonis on kasutud kolmekordset klaaspaketti sisemise pehmekattelise selektiivklaasiga. Aknaraamid on PVC profiilidest. Aknaraami välisosad on tume-hallid. Aknaraami siseosa viimistlus on valge PVC pind. Keldri aknad on kaldavatavad. Korruste aknaavas asuvas aknaplokis on kald- ja pöördavatav aknaosa. Akende U-arv (soojusläbivuse tegur) on olenevalt aknas 0,9 kuni 1,3.
Uksed
Hoone välisuks on metallprofiilist ja klaasitud. Maja on varustatud fonolukusüsteemiga. Korterite välisuksed on tamme spooniga puituksed, varustatud uksesilmaga. Siseuksed on kerged puituksed.Välisuksed on valmistatud külmasillakatkestusega alumiiniumprofiilidest ja klaasituna. Klaaspaketi klaasid on karastatud. Soklikorruse välisuks on metallist tuletõkke uksed. Korterite välisuksed on EI-30 tuletõkke puituksed, korterite siseuksed on spoonitud tammespooniga.
Küte ja veevarustus
Hoonet varustatakse gaasikatlamajaga. Korterites on vesikeskküte. Küttekehadena kasutatakse terasest radiaatoreid. Korterid on varustatud sooja ja külma veega. Kõikidesse korteritesse paigaldatakse veemõõtjad sooja ning külma vee jaoks.
KÜTTESÜSTEEM:
Hoone soojusallikaks on gaasiküttel katlamaja. Katla- ja soojustehnilised seadmed on paigaldatud katlaruumi. Hoonel on altjaotusega kahetoru süsteemne radiaatorkütte süsteem. Radiaatorid on Galant terasradiaatoreid. Magistraaltorud paiknevad keldri korruse lae all. Magistraalilt jagunevad püstakud, millel asuvad jaotuskollektorid. Hoone küttesüsteemi sulgemine toimub katlamajast ja igast korterist eraldi. Korterite kollektoritele on paigaldatud pealevoolule sulgearmatuur ning tagasivoolule mõõteotstega reguleerimise ventiil. Õhustamine toimub vastavalt korruse küttekehadest ja kõrgemal korrusel asuva püstiku kõrgemas punkis kus on õhuärasti, ärasti on ühendatud süsteemiga läbi sulgeventiili. Magistraaltorustikuna on kasutatud unipipe komposiittorusid. Jaotuskollektorist ühendustorustik radiaatorini on kasutatud komposiittoru. Torud ja seadmed on monteeritud nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused täidavad tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal on mittepõlev. Survekatsetused on teostatud veega.
Küttesüsteem:
• torustik 6 atm;
• süsteem (torustik, radiaatorid, armatuur) 1,5 töörõhku (katlamaja kaitseklapi rõhk)
VEEVARUSTUS:
Hoone veevarustus toimub Tartu linna ühtsest veevarustussüsteemist. Hoonesse on paigaldatud olmeveevarustuse magistraaltorude süsteem komposiittorudest Unipipe, hargnemised san. sõlmedes plasttorudest kollektorsüsteemis. Kollektorid asuvad seinad ja põranda kohal. Magistraaltorustik on paigaldatud soklikorruse lae alla ja püstikud vertikaalselt šahtidesse. Iga korteri külma- ja sooja tarbevee ühendusele on paigaldatud sulgventiilide vahele veemõõtjad. Veemõõtja on iga korteri kollektorkarpis. Soe tarbevesi saadakse katlamajast läbi mahtboilerite.
KANALISATSIOON:
Hoones on järgmised kanalisatsiooni süsteemid:
• K1- majandus- olmekanalisatsioon san.seadmetest
• K2- sadeveekanalisatsioon hoone katuselt; sisemise äravooluga.
Sisemised kanalisatsioonitorustikud on muhvidega plastkanalisatsioonitorudest UPONOR HTP SN8 160mm. Kanalisatsioonitorustikud on varustatud õhutuspüstakutega 75 mm ja 110 mm, läbiviik hoone katusest min. 0,5 m. Sansõlmede ühendustorustik paikneb alumise korruse lae all ja põrandakonstruktsioonis. Korrused ja šahtid on omaette tuletõkketsoonid. Läbiminekul tuletõkketsoonist on paigaldatud tuletõkkemansett. Sadeveed kogutakse katuselt kokku sadeveelehtritega, mis on varustatud küttekaablitega.
Ventilatsioon
Ventilatsioonisüsteem koosneb välisseintes paiknevatest õhuklappidest ning märgades ruumides ja köögis olevast sundväljatõmbesüsteemist. Hoones on ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine nii talve- kui ka suveperioodil. Ruumide õhuvahetus on määratud võttes aluseks II sisekliima klassi. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste lubatud õhu liikumiskiirustega inimeste viibimistsoonis:
– inimeste viibimise tsoonis 0,2 m/s
– muudes ruumides 0,25 m/s
Lubatav müratase on vastavalt EV sotsiaalministri määrusele nr 42 4. märtsist 2002 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (hügieeniruumides 40 dB(A)). Korteritesse on paigaldatud ventilatsiooniseadmed on varustatud soojustagastitega. Jääksoojust ei kasutata WC-de ventilatsiooni puhul. Hoone on varustatud mehaanilise sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniga. Ventileeritavad ruumid on jagatud neid teenindavate ventilatsioonisüsteemide vahel vastavalt ruumide otstarbele, töörežiimile, asukohale. Hoone kõikide korterite hügieeniruumidest on üldväljatõmme ühiste katuseventilaatoritega. Korteritest väljatõmmatava õhu kompenseerimine toimub läbi soojusvahetiga TwinFresh. Lisaks on korteritesse paigaldatud soojusvahetiga ventilatsiooniseadmed TwinFresh RA-50. Õhu liikumiseks sansõlmedes on ustealused pilud. Korterite köökidest pliitide kohalt on katuseventilaatoriga väljatõmme. Köögi pliitidelt kohtäratõmme on arvestusega, et iga pliidi kohale tuleb paigaldada pliidivarje, mis on ilma varjesse sisseehitatud ventilaatorita. Väljatõmbe kanalid on viidud korterite köökideni, kuhu on jäetud võimalus pliidi väljatõmbe varje ühendamiseks. Igast varjest on väljatõmbe kanal läbimõõduga D125 mm väljaviskega katusele. Väljaviskekanalile on paigaldatud tagasilöögiklapp. Väljatõmbeõhuhulk ühest pliidivarjest on 30…80 l/s. Kõik ventilatsioonisüsteemid on varustatud automaatikaga ning kontrollmõõteriistadega. Kõik TwinFreshid on varustatud soojustagastitega ja filtritega. Heitõhk juhitakse hoonest välja läbi katuseventilaatorite. Kanalitele nende läbiminekul tuletõkke tarinditest on paigaldatud tuldtõkestavad klapid. Kasutatud on EI-klassi tuletõkke klappe. Kanalitele läbimõõduga 125 mm ja väiksemad on paigaldatud E-klassi tuletõkke klapid. Teisi tuletõkke sektsioone läbivad transiitkanalid on isoleeritud tulepüsivalt.
Elekter
Paigaldatud on standardne arv pistikupesasid, arvestades korterite tüüpplaneeringuid. Kahetariifsed elektriarvestid on paigaldatud keldrisse. Korterisse on paigaldatud korterikilp. Hoonele on paigaldatud 1 tugevvoolu sisestus-peajaotuskeskus. Elektrikilpide paigalduskõrgus põrandast on 1,5…1,8 m. Kilp on paigaldatud nii, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Kilbi ette on jäetud vähemalt 0,8 m ruumi. Sisestus-peajaotuskeskus asub hoone keldri korrusel elektrikilbi ruumis. Keskusesse on paigaldatud pealülitid, liinikaitseseadmed, liigpingepiirik. Kõigi korterikilpide gruppidesse on paigaldatud kahetariifne 230/400 V arvesti ja kolmepooluseline 20A nimivooluga C karakteristikuga peakaitse. Hoone parklate valgustamiseks on paigaldatud välisvalgustus. Parklates on kasutatud Myra 12/V80-125WL HQL valgustit, mis on paigaldatud 6 m mastile.
Telekommunikatsioonid
Korterelamu välisuksele on paigaldatud fonolukk ning sisetelefonid korteritesse ukse avamiseks. Majas on standardne arv televisiooni – ja telefonipistikuid.Kõik kaabliteed, samuti ka üksikud kaablid ning kaablirühmad on paigaldatud paralleelselt hoone ehituskonstruktsioonidega (horisontaal- ja vertikaalsuunas). Läbiviikudel seintest on kaablid kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest metallist läbivedamistoru abil. Keldrikorrusele, kilbiruumi, on paigaldatud 19” seinaraam võrgujaotlaga FD0.1. Igasse korterisse suundub võrgujaotlast FD0.1 4xSM optikakaabel, mis on mõlemast otsast ühendatud optikapaneeliga. Korterite jaotusvõrk on lahendatud CAT6 kaabeldusega ja teostatud ka vastavad ühendused Cat6 kategooriga paneelidel.
Kaablid on otsastatud korterites nn. korteri nõrkvooluboksides, mis täidavad järgmisi funktsioone:
-
on korteri telefoni- arvuti- ja TV ühenduspesade kaablite ja valvesüsteemi valmiduse tarbeks paigaldatavate kaablite koondumiskohaks;
-
siia otsastatakse hoonejaotlatest tulevad telefoni-, arvuti- ja TV võrgu magistraalkaablid;
-
siia saab paigaldada nõrkvoolupaigaldise aktiivseadmeid, eelkõige switch – routerit;
-
siin toimub TV signaali jagamine TV abonentpesadesse.
Korteri nõrkvoolukaablite koondumise kohaks on valitud WC ripplae tagune. Keerupaarikaablid on otsastatud boksides 6xRJ45 otsastamispaneelidel. Iga korteri elutoas on 2xRJ45 seinapesa. Maja katusel on antennivõrk selles piirkonnas levivate kanalite vastuvõtuks. TV ühendused on ette nähtud üksnes korteritele. Korterites on TV+R pesad kõigis eluruumides. Signaali jagamine neisse pesadesse toimub 1/2 jaguritega. Korterite jagurid paiknevad WC ripplae taga. Jaotla FD0.1 alumises osas ettenähtud ruumis paiknevad TV jaotus- ja võimendusseadmed. Samuti on sinna jäetud reservruum kaabel-TV operaatori poolt paigaldatavatele seadmetele. Soovimatute külaliste sissepääsu tõkkestamiseks on korterite trepikoja välisuks varustatud fonolukusüsteemiga. Elanikud saavad oma trepikotta, sisestades välisukse kõrval asuval paneelil koodi või puutevõtmega. Külalised valivad paneelil soovitud korteri numbri ja elanike kodus viibides saavad teatada oma soovi paneeli sees olevasse mikrofoni ja kuulata vastust paneeli sisesest kõlarist. Välisuste taga viibivaga rääkimiseks on korterite esikus 1,4 meetri kõrgusel seinal uksetelefon. Uksetelefonil on nupp, millega seesolija saab soovi korral avada välisuste elektrilise vasturaua. Elanikud ise saavad väljuda, vajutades välisuksel olevat avamislinki. Vasturaud peab pinge kadumise korral fonolukusüsteemist jääma avatuks, st. voolukatkestuse korral on välisuks lukust lahti.